Kuidas oleks omada kolme hektarit Kuul ?

Juba mitmeid aastakümneid on turismi- ja kinnisvarafirmad huvitunud maavälistest aladest. Eriti sügelevate sõrmedega on olnud turismifirmad, kes on pidevalt tundnud suurt huvi rajada Kuule esimesi hotelle.
1967. aastal loodi USA, Inglismaa ja Venemaa poolt leping ''Outer Space Treaty'', mis pani ranged piirangud peale 'kosmose omamisele'. Tänaseks on liitunud sellega suur osa maailma riikidest (Baltimaa riikidest mitte keegi). Leping reguleerib liikmete tegevust kosmose uurimisel ja kasutamisel - sealhulgas ka Kuul ja teistel maavälistel objektidel. Ühtlasi takistab see leping riikidel asetada tuumapomme Maa orbiidile, Kuule või mujale kosmosesse.
Valitsused ei saa omada ühtegi objekti kosmoses. Kokkuleppeliselt on kosmos kogu inimkonna omand. Kosmos kuulub grupile inimestele (inimkonnale), kes kõik võivad kasutada seda, aga mitte omada seda.
Tänasel päeval peavad riigid hankima enne loa, et midagi kosmoses korda saata - seda kõike terava järelvalve all. Igasugune tegevus kosmoses peab olema kõikide riikide ühistes huvides ja rahumeelsetel põhjustel.
Leidsin ka netist huvitavaid juhtumeid seoses kosmose omamisega :)

1. 1937-ndal aastal A. D. Lindsay, Georgiast kuulutas, et kõik kosmoses olevad planeedid ja muud ''kosmose saarekesed'' kuuluvad temale.
2. 1969-ndal aastal vahistati Brasiilias mees, kes müüs Kuu maad.
3. 1997-ndal aastal kaebasid kolm meest NASA kohtusse, kuna väidetavalt maandus NASA
nende kinnisvarale - Marsile :P

Küll aga on korporatsioonide huvi kosmose vastu väga heaks rahasüstiks teadustööle. Suurfirmad finantseerivad kosmose lennutehnikaarengusse vägevalt suuri summasid. :) - Üldjuhul peavad teadlased roppu vaeva nägema, et äratada firmas huvi nende teadustöö vastu. Firmade isiklikud huvid panevad ka firmasi iseseisvalt tegutsema ja teatud tehnoloogiat arendama - see kõik on muidugi hea :) Võib-olla vanemas eas on meil võimalik veeta nädalavahetus Kuul ? Ära ei ütleks. . .

Grrr, rahvusvahelised firmad võtavad üle!

Viimase 30 aastaga on maailmasse tekkinud ligi 50 000 rahvusvahelist firmat... 1970-nda aasta seisuga oli see arv vaid 7000. Rahvusvaheliste suurfirmade eesmärk on vabaneda piirimaksudest ja kallist tööjõu kulust, opereerides mitmes riigis korraga, lähtuvalt sellest, kus on ligipääs odavale toormaterjalile ja odavale tööjõule ja kõige tähtsam... suurele turule!
Aastate jooksul on need firmad üles ehitanud terve tööstusahela, mis tagab neile selle, et toorainete saamine, nende töötlemine ja tehaselindil kokkupanemine toimub kõik firma enda tehastes ja kaevandustes. Rahvusvahelise firma poolt rajatud tehas toob riigile, kuhu tehas ehitatud uusi töökohti ja välisinvesteeringuid. Samuti turgutab uus tehas ka konkurentsi ja vajalikke teadmisi tööstusharust.
Halb on see, et kogu toodetud raha läheb firma koduriiki, kust ühtlasi ka juhitakse kõiki firma üksusi teistes riikides - seega otsus, kas tehas sulgeda või mitte, tehakse ainult firma koduriigis. Teiseks rahvusvahelised firmad tihtipeale ''söövad'' turult välja kõik väiksemad firmad, kuna väikefirmadel pole lihtsalt piisavalt ressursse, et piisavat konkurentsi pakkuda.
Näiteks kui Coca-Cola tuli Eestisse, oli suur probleem, et turul pakkus suurt konkurentsi ka Eesti enda tooted nagu Linnuse kali. Mida Coca-Cola tegi selleks, et see turg endale saada? :P - Muidugi, ostis Linnuse kalja ära.
Rahvusvahelised firmad on võimelised tohutult kiiresti kohanema ja veel kiiremini edasi kasvama. Tänapäeval toimub ligi 90% tehnoloogia vahetusest ja müükidest/ostudest rahvusvaheliste firmade siseselt... suur protsent nendest tehingutest isegi ühe ja sama firma erinevate üksuste vahel (Näiteks ühele firmale kuulub nii kaevandus, kust tuleb toormaterjal kui ka tehas, kuhu tooraine töötlusele liigub)
General Motorsi ja Fordi kasumid on ligilähedased Kesk - Aafrika riikide SKP'le. Jaapani firma Mitsubishi käive on peaaegu sama, mis Lõuna - Ameerika riikide SKP kokku!
ÜRO sõnul täidavad Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad, Jaapan ja Ühendriigid kõige produktiivsemat osa maailma globaliseerimisel. - Mis on nendel riikidel ühist? Jah, maailma võimsaimad rahvusvahelised firmad pärinevad just nendest riikidest. Autod, side-sateliidid, lennukid, arvutid, ravimid - kõik on rahvusvaheliste firmade tootlus ja tulu. Just need firmad ehitavad suure osa maailma tuumareaktoritest, naftaplatvormidest ja muudest energiaallikatest ! ÜRO's on isegi tõstatatud üles küsimus, kas anda globaalfirmadele sõnaõigus ÜRO's ja seda just nende firmade poliitilise ja majandusliku mõjuvõime pärast! Juba täna räägivad paljud korporatsioonid kaasa globaalset soojenemist puudutavatel teemadel, sest nendega on see tihedalt seotud.

Väga võimas iseenesest :P Kas see ka on hea või halb, eks seda ütleb tulevik. Väga huvitav oleks teada, milleni selline globaliseerumine viib.

Uiguurid

Eile sattusin juhuslikult peale dokumentaalile, mida oli üsna liigutav vaadata:). Xinjiang on autonoomne regioon Hiinas, mis võtab ligi kuuendiku riigi pindalast enda alla ja on elukohaks uiguuridele, kes päritolult on moslemid. Kahjuks piirab Hiina valitsus suuresti uiguuride usulist ja poliitilist vabadust, kuna peab suurt osa neist terroristideks - selline suhtumine sai võimendust eriti peale 11. septembri sündmusi. See dokumentaal keskendus ühele lastekodule uiguuride linnas. Ma imestasin tohutult kui range kasvatus on nendel lastel.
Igal hommikul alustavad sajad lapsed koolipäeva kooliväljakul ''õpilasvandega'', kus nad kooris karjuvad : '' Me jätkame oma esivanemate kommunismi ja oleme rahvusliku separatismi vastu! Me austame teadust ja ei osale usutegevuses (Uiguuride ühiskonnas on alla 18 aastastele usk keelatud). Meie põlvkond teeb Hiina tugevaks ja võimsaks!'' Lapsed laulsid päeva jooksul palju kommunismi propageerivaid laule! Ja isegi nende kooliseinal seisis suurelt kiri ''Kommunistlik partei on meie kõigi isa ja ema, näidake oma tänulikkust heade hinnetega!'' :P

Lastekodu lastel oli tohutult suur austus oma kadunud vanemate vastu! Kõik lapsed olid ühel meelel, et õnnelik laps on laps, kellel on ema olemas! Paljud poisid kurvastasid, et nad ei jõudnud oma vanematele tagasi tasuda selle armastuse eest, mida nad oma vanematelt said. Kui ühelt poisilt küisiti, et kui tal tekiks võimalus tagasi tasuda, kuidas ta seda teeks? Poiss vastas: ''Võtaksin nad ise kukile ja viiksin Mekasse'' Väga sügav ja armas temast :)
Uiguuride surnuaed meenutas mulle pigem kõrbe, kus on väikesed ''mullahunnikud'' koos. Kusjuures, ühelgi haual ei olnud mitte ühtegi silti, mis näitaks, kes on sinna maetud. Inimesed pidid lihtsalt meelde jätma, milline mullahunnik on tema kadunud lähedase oma. Lastekodust üks tüdruk tahtis oma ema hauale viia lilli, aga kuna ta polnud tükk aega surnuaias käinud, ei tulnud talle enam meelde, milline tema ema haud oli, seda oli üsna kurb vaadata :/

Positiivsetest asjadest rääkides, sain enda üllatuseks teada, et uiguuride sügav traditsioon on köielkõndimine. Väga cool oli näha, kuidas 8 - 13 aastased poisid olid köiel nagu elukogenud tsirkuse köielkõndijad. Nad istusid köiel ja tõusid siis püsti.... üks poiss lamas ja võttis päikest seal ja kõndis edasi-tagasi jne jne :P Nende jaoks on see väga tähtis, et nad köielkõndimist oskaksid, see pidi näitama esivanematele, et nad on väga tublid!

Ühelt 11 aastaselt tüdrukult küsiti, kelleks ta soovib saada:) ''Õpetajaks kindlasti! Kas siis kirjanduse või hiina keele!'' Põhjuseks ütles tüdruk, et Hiina kasvab aina võimsamaks riigiks kogu aeg ja varsti on palju inimesi, kes tahavad hiina keelt õppida, aga vähe on neid õpetajaid, kes neid õpetaks... Hiinale on vaja õpetajaid!
Minu arust võiks see tüdruk olla eeskujuks tulevastele Eesti põlvkondadele, sest kahjuks on Eestis suur probleem spetsialistidega, keda kipub väheks jääma. Kõik lähevad ju ärindust ja pangandust õppima, et kiiresti rikastuda, aga siiralt keegi riigi tulevikule ei mõtle. ;)

Naljakas, sest isegi 11-aastane tüdruk teadis, mida on vaja teha! :)

Ühistransport

Hakkasin just mõtlema, kui palju aega mul endal kulub ühistranspordiga liikumisele. Peale lihtsat matemaatikat leidsin, et umbes tunnike päevast kaob mul bussis olles :P . Polegi nii hull, aga kui vaadata seda kuu või aasta perspektiivis, siis on see kadunud ajahulk üsna hirmuäratav! Hiljuti rakendasin uut viisi, kuidas ära kasutada aega, mis kulub tavaliselt üsna ebaproduktiivselt ühistranspordis istudes :)
Nimelt hankisin endale huvi pärast audiobooke (heliraamatuid? :P). Raamatute valimisel lähtusin siiralt huvidest, seega suurepärane lahendus mulle näis Robert Kiyosaki kirjutatud raamatute seeria investeerimisest. Lisaks veel leidsin mõned lindistatud seminarid, mis rääkisid globaalsest kinnisvaraturust. Juba esimesel päeval sain positiivse kogemuse : raamatuid bussis kuulama hakates lülitusin muust maailmast välja ja süvenesin teemasse. Ajamöödumine kiirenes uskumatult, sest ma ei jõudnud silmigi pilgutada, kui olin juba Piritalt kesklinna jõudnud.
Kindlasti soovitan kõigil, kes peavad regulaarselt üle elama pikemad sõidud ühistranspordis (ka rongi-, lennuki-, laevasõidud:) ), ka ise seda rakendada. Internetis leidub tuhandeid raamatuid ja tuhandeid teemasid. Erinevad maitsed rahuldamata ei jää! Paraku on kitsas valik eesti keelseid raamatuid. Isiklikult kuulan inglise keeles kogu materjali ja saan kõrvalt veel keele- ja kuulamispraktikat :)
Suurepärane lahendus, kuidas kasutada ära passiivset aega! Suutsin nädalaga ära kuulata kaks raamatut ja ühe 2-tunnise seminari :)