Monday, March 31, 2008

''Bling'' president !


Hiljuti pidime koolis analüüsima tekste, mis põgusalt rääkisid Prantsusmaa praegusest presidendist, Nicolas Sarkozy'st. Kuuendal mail 2007 presidendiks valitud Nicolas on inglaste seas saanud endale hüüdnime Bling (ingl.k. sära, läige). Selle nime sai ta endale inspireeritult noorte slängist ''bling'', millega tihti iseloomustatakse gheto stiiliga noori, kes armastavad kanda kulda ja hõbedat sõrmuste, kaelakeede ja kellade kujul. Nicolas on aga esimene president, kes lisaks lipsule ja ülikonnale armastab ka kanda suurt Rolexi käekella ja ohtralt sõrmuseid :)
Minule jäid need tekstid meelde seetõttu, et Nicolas on hetkel kõige ebapopulaarsem president Prantsusmaa ajaloos, aga tema maailma ideoloogia on mõnetigi sarnane minu enda omaga. Hetkel on mulle jäänud mulje, et tema ebapopulaarsus on tingitud rohkem tema bling-stiilist kui tema poliitilistest tegudest. Suure lükke andis sellele kurikuulsusele tema lahutus oma naisest peale presidendiks saamist ja abiellumine endise tippmodelli, Carla Bruni'ga. Kahtlemata, tegemist on väga edeva isiksusega. Veel on kõmu tekitanud jutud, et Nicolas sõnumineerib pidevalt, olles ise samal ajal osa võtmas suurest 'miitingust'. Tekitas ka pahameelt, kui Nicolas parajasti kirjutas sõnumit, kui Paavst samal hetkel temaga vestles. :P
Siiski, enne kui tema kaitseks paar fakti välja toon, räägin põgusalt ka Nicolase taustast :)
Nicolase isa on Ungari immigrant ja ema prantslane, kes on pärit juutide perekonnast. Nicolas kasvas üles Pariisis. Erinevalt teistest Prantsusmaa valitsejatest, ei ole Nicolas saanud vastavat õpet, vaid spetsialiseerus enne õigusteadusele. Töötades juristina, omandas ta oskuse saada inimestega läbi. Tema poliitilised eeskujud ei ole mitte pärit Prantsusmaalt, vaid Inglismaalt - üllatusin :) Suurim iidol tal on Nicolas Domenach ja sügavalt austab ta ka Tony Blair'i. Blair'i juures imetleb ta viimase oskust meediaga väga hästi läbi saada. Nicolase kunagised kolleegid on kommenteerinud, et tegemist on suure töönarkomaaniga ja äärmiselt aktiivse inimesega.
Nii, aga mis siis kattub minu ideoloogiaga? Sarkozy on suur globaliseerumise sõber. Ta on läbi viinud suuri muutusi Prantsusmaal, mis suuresti puudutavad diskrimineerimist ja rassismi! Oma tegudes ja kõnedes rõhub ta sellele, et tuleb tempot hoida kiiresti muutuva maailmaga. Ta muutis Prantsusmaa maksusüsteemi kõvasti vastuvõetavamaks rahva jaoks. Ta on aidanud ehitada pühakohti moslemite jaoks.
Märkimisväärseim asi minu jaoks on ta soov soojendada Inglismaa ja Prantsusmaa suhteid, mille nutused juured ulatuvad kaugesse minevikku. Sarkozy on oma kõnedes ülistanud Inglismaad ja nende käitumist minevikus ja toonud välja, et varasemad kisklused on mõlemat riiki tugevamaks teinud. Sarkozy ei väsi kordamast, et Euroopa Liit ei saa toimida ilma Inglismaa abita ja et ehitada Euroopat üles majanduslikult ja poliitiliselt, peavad Prantsusmaa ja Inglismaa oma jõud ühendama.
Üldiselt minu jaoks tundub, et inimesed pööravad rohkem tähelepanu Sarkozy eraelule, aga peaksid tegelikult vaatama teda kui presidenti. Pigem on huvitav jälgida, kuidas mõnetigi ''noortepärane'', elav ja energiline president oma töökohustustega toime tuleb, sest sihid on tal paigas ja töötulemusi on tal ka ette näidata.

Sunday, March 23, 2008

Muljeid Londonist!

Märtsi alguses veetsin 5 tormist päeva Londonis! Julgen väita, et jäin teist korda Londonis viibides rohkem rahule kui esimesel korral. Mõlemal juhul kogesin Londoni elu täiesti erinevalt! Kui esimesel korral viibisin korralikus hotellis ja liikusin linnas ringi suure osa ajast takso ja bussiga, siis nüüd õnnestus mul saada uskumatult kehv hotell ja käia maha rohkem kilomeetreid kui ma kokku lugeda jaksan :)
Kuna tegemist oli õppereisiga, pidime me kõik võimalikult odavalt toime tulema Londonis... kokku hoidsime juba lennupileteid ostes, võttes kõige odavama lennufirma, mis võimalik :P - Sellest kokkuhoiu poliitikast oli ka tingitud meie kehv hotell ja sagedane jalutamine :)
Nii Tallinna lennujaamas kui ka Londoni lennujaamas sain juba aru, kui suures terrorihirmus Inglismaa elab. Lennujaama kontrollid on erakordselt ranged... Politsei liikus Stanstedi lennujaamas suisa automaatidega ringi :P Inglismaal on politseile antud luba inimesed, kellel kapuuts peas on, vahistada! Kuna kapuuts varjab inimese näo ära ja teda pole võimalik identifitseerida. Selline huvitav seadus on seal sellepärast, et Londonis on rohkem kaameraid kui kõikidel maailma suurlinnadel kokku neid on. London on statistiliselt üks maailma vägivaldsemaid linnu ja kuritegevus on seal uskumatult suur! Seetõttu nii suurt linna kontrolli all hoida saab ainult läbi kaamerate. Metroojaamades liikudes oli mu kohal kaamera iga meetri tagant (ja ühe meetriga ma ei tee liialdusi). Sel viisil saab kohe peale kuritegu jälgida kaameralindistusi. Statistika andmete järgi jääb üks inimene päeva jooksul keskmiselt 300 kaamera lindile!
Ma olen erakordses vaimustuses Londoni tänavakultuurist... inimesed olid erakordselt tolerantsed ja sõbralikud. Võõrad inimesed said omavahel superhästi läbi! Ja viisakusega oli kõik tip-top. Liikuvatel treppidel seisid inimesed trepi paremas servas, nii et kiirustavad inimesed, kes tahavad liikuval trepil kõndida, saavad vasakult poolt neist mööda minna - ja nende jaoks oli see nii loomulik kõik. Suitsetavad inimesed kogunesid tänaval majaseinte äärde ja tõmbasid seal suitsu... tänaval kõndides keegi suitsuga vastu ei tulnud.
Londonis märkasin päeva jooksul vist ainult 2 - 3 prügikasti. Vaatamata sellele, ei näinud ma mitte kuskil prügi ja sodi. Kõik oli täiesti puhas (käsi soovitan siiski tihti seal pesta:) ) Minul hakkas täitsa piinlik, kui mõtlesin Eesti olukorrale. Tallinnas on umbes sama palju prügikaste kui Londonis kaameraid ja ikkagi elame me praktiliselt prügimäel :) Ai-ai-ai
Inglismaa on suutnud jõuda selleni, et inimesed pigem kasutavad ühistransporti kui erasõidukeid. Ühistranspordi süsteem on täiesti äärmusteni viidud! Metrood ja rongid olid sekundi pealt graafikus ja uskumatult lihtne oli orienteeruda maa all. Bussiga ma seekord ei sõitnud, aga positiivne mulje jäi eelmisest korrast ! :) Inglismaal tegelikult peab isikliku auto omamise eest maksma valitsusele nö. luksusmaksu! Ja mida kallim auto inimesel on, seda kõrgemat maksu ta iga kuu maksma peab!
Õppereisi käigus külastasime praktiliselt kõiki Londoni tähtsamaid vaatamisväärsusi! Muuseumid on seal tõesti vägevad! :) Natural History Museum'i ei anna väga võrreldagi Eesti Loodus muuseumiga :D Külastasin veel National Arts Museum'i, millest jäi väga hea mulje ja ka Imperial War Museum'i, mis ühtlasi osutus mu lemmik muuseumiks Londonis! Ja no muidugi Houses of Parliament, London Eye, Camden Town, Big Ben jne. :)
Nagu ühele gümnaasiumi klassile kohane, peab igal reisil ka õhtuti lõbutsema pisut! :) Meie hotelli lähedal oli kohalikke poode, kus sai end varustada kõige vajalikuga. Osad veetsid õhtu isegi SOHO's, mis on maailma üks kuulsamaid klubide ja baaride piirkondi! Mina kahjuks sinna ei jõudnud, kuna olin alati surmväsinud linnas kõndimisest ja meie hotell asus kesklinnast 20 minutilise rongisõidu kaugusel. Aga suur osa meist piirdus hotellis lõbutsemisega õhtuti :)
Jah, mis ma öelda saan. Kui Londonisse lähete, siis varuge endale palju aega ja raha... ja head jalanõud pikaks matkaks, sest uskuge mind... kõndides ja ühistransporti kasutades näete ja kogete palju rohkem! :)