Kuidas oleks omada kolme hektarit Kuul ?

Juba mitmeid aastakümneid on turismi- ja kinnisvarafirmad huvitunud maavälistest aladest. Eriti sügelevate sõrmedega on olnud turismifirmad, kes on pidevalt tundnud suurt huvi rajada Kuule esimesi hotelle.
1967. aastal loodi USA, Inglismaa ja Venemaa poolt leping ''Outer Space Treaty'', mis pani ranged piirangud peale 'kosmose omamisele'. Tänaseks on liitunud sellega suur osa maailma riikidest (Baltimaa riikidest mitte keegi). Leping reguleerib liikmete tegevust kosmose uurimisel ja kasutamisel - sealhulgas ka Kuul ja teistel maavälistel objektidel. Ühtlasi takistab see leping riikidel asetada tuumapomme Maa orbiidile, Kuule või mujale kosmosesse.
Valitsused ei saa omada ühtegi objekti kosmoses. Kokkuleppeliselt on kosmos kogu inimkonna omand. Kosmos kuulub grupile inimestele (inimkonnale), kes kõik võivad kasutada seda, aga mitte omada seda.
Tänasel päeval peavad riigid hankima enne loa, et midagi kosmoses korda saata - seda kõike terava järelvalve all. Igasugune tegevus kosmoses peab olema kõikide riikide ühistes huvides ja rahumeelsetel põhjustel.
Leidsin ka netist huvitavaid juhtumeid seoses kosmose omamisega :)

1. 1937-ndal aastal A. D. Lindsay, Georgiast kuulutas, et kõik kosmoses olevad planeedid ja muud ''kosmose saarekesed'' kuuluvad temale.
2. 1969-ndal aastal vahistati Brasiilias mees, kes müüs Kuu maad.
3. 1997-ndal aastal kaebasid kolm meest NASA kohtusse, kuna väidetavalt maandus NASA
nende kinnisvarale - Marsile :P

Küll aga on korporatsioonide huvi kosmose vastu väga heaks rahasüstiks teadustööle. Suurfirmad finantseerivad kosmose lennutehnikaarengusse vägevalt suuri summasid. :) - Üldjuhul peavad teadlased roppu vaeva nägema, et äratada firmas huvi nende teadustöö vastu. Firmade isiklikud huvid panevad ka firmasi iseseisvalt tegutsema ja teatud tehnoloogiat arendama - see kõik on muidugi hea :) Võib-olla vanemas eas on meil võimalik veeta nädalavahetus Kuul ? Ära ei ütleks. . .