Naljakas lugu on selle kooliga Eestis. Tahaks viimaks mõista, mis teeb need koolid nii hirmuäratavaks Eesti noortele? :P Minu jaoks on paari viimase suvega küllaltki naljakaks saanud olukorrad, kus inimesed juba juulikuu keskel kurdavad mulle: ''Oii... ainult poolteist kuud on ju veel jäänud suve! Ma ei taha kooli!''Iga kool soovib olla asutus, kuhu õpilane TAHAB tulla. Mikski pärast läheb kõik vastupidi. Tõepoolest, eks meil kõigil on koolis olnud õpetaja, keda me põlgame või kardame, aga vaevalt see nii suurt rolli meie suhtumises mängib.
Nii palju, kui mina tähele olen pannud, on asi Meie suhtumises kinni. Eesti õpilased ei oska maailma vastu niimoodi huvi tunda, nagu nad peaksid. Kooli üks peamisi eesmärke on panna meid mõtlema oma peaga. Üritada tekkinud probleemide puhul oma peaga lahendus neile leida ja rakendada oma kogutud teadmisi igal võimalikul viisil. Aga suur osa õpilasi ei mõista seda, miks nad koolis õpivad matemaatikat või füüsikat, mis võib-olla ei paku neile isegi huvi. Kool ei soovigi, et kõik hakkaksid teadlasteks... see pole kooli eesmärk : eesmärk on läbi nende ainete avardada meie silmaringi selliseks, et suudaksime teatud probleemidele ka teaduslikult läheneda. Eks igaüks meist saab omal nahal tunda, mida ta kooliajal valesti on teinud, kui jõuavad kätte momendid, kus loeb just see, kuidas oleme enda teadmis- ja kogemusbaasi üles ehitanud.
Palju lihtsam on koolis käia mõttega, et iga õpitud asi teeb meid milleski jälle tugevamaks... Me ei käi koolis, et kokku saada selle õpetajaga, kes meile ei meeldi, vaid me käime koolis, et hoopiski kokku saada oma heade sõpradega. Iga hetkega, mis me viibime klassiruumis või oma koolikaaslaste seltskonnas, me ehitame ennast üles. Me saame baasteadmisi erinevatel aladel ja meie sotsiaalsus kasvab. Iga koolis veedetud tund viib meid väikese sammukese võrra lähemale meie eesmärkidele tulevikus. Kool ei ole midagi, mis kestab elu lõpuni (ainult elukool kestab nii kaua* :P ). Küsige oma vanematelt ja nende sõpradelt, et mis aega nad kõige rohkem igatsevad ja nad vastavad Teile suure tõenäosusega, et kooliaega.
Pealegi... oma aega planeerides näeme, et kool võtab tühise osa meie ajast ära. Me jõuame ikka kõigega tegeleda, millega varemgi. Ja mida rohkem teeme, seda rohkem jõuame! :)
Tänapäeva maailmas rõhutakse väga palju enesearendusele! See on kriitilise tähtsusega asi. Selle, kui edukad oleme oma karjääriredelil või ükskõik milles, määrame me ise. Ühiskonna standardid nõuavad, et oleksime motiveeritud ja töökad. Arengulembelised ja optimistlikud.
Nagu rahvatarkus ütleb: ''Igaüks on oma õnne sepp!''
Praegusega soovin ilusat ja edukat uut kooliaastat neile, keda septembris uus kooliaaasta ees ootab ja loodan, et suudate ka ennast motiveerida vaeva nägema ja optimistlikult edasi püüdlema! ;)
No comments:
Post a Comment