Hetkel on need globaalprobleemid jätnud musta noodi meie igapäeva ellu. Samas toovad need esile paratamatu tõe, et riigid ja inimesed sõltuvad igapäev teine-teisest aina rohkem. Ühe komistamine võib viia ahelreaktsioonini, mis mõjutab eluolusid teisel pool maakera. Kasvav sõltumine teine-teisest on loomulik käekäik maailma arengus.
Selle mõttetera lõpetuseks sooviksin tsiteerida oma venda:
Mõnikord unustan isegi, kui uskumatult erakordne see on, et Maa ümber tiirleb rahvusvaheline kosmosejaam, kus igapäevaselt töötab väike rühm inimesi. Nad vaatavad alla ja näevad meie planeeti sellisena nagu teda võiks näha kogu inimkond -- kauni ja õrna tervikuna. Üks sinine saareke kosmilises ookeanis, kai ääres ootamas paar pisemat paati. Nagu ütles kosmonautika isa Konstantin Tsiolkovski: "Maa on inimkonna häll, kuid hällis ei saa ju igavesti elada."
3 comments:
ma olen sind algusest peale hinnanud nii palju. Mul on hea meel, et selliseid inimesi leidub nagu seda oled sina.
Ja su blogi loen ma hoolega, ikka hoolega.
Su blog oli mulle kirjandis suureks abiks. Aitähh, et sa tark oled ja kirjutada oskad, Ossu;)
http://www.youtube.com/watch?v=KehwyWmXr3U
lugesin just su sissekannet ja samal ajal käis see lugu. asi toimis koos eriti hästi.
Post a Comment