Juba mõnda aega on olnud kuum teema kõikides riikides globaliseerumine, rahvastiku kasv, globaalne soojenemine jne. Ei ole päeva, kus ükski ajaleht, telekanal või raadiojaam ei võtaks eelnimetatud teemasid üles. Seda ei tehta üldse mitte selleks, et eetriaeg täis saada, või tekitada piisavalt teksti ajalehte! Nendest teemadest on saamas meie (inimkonna) tulevased probleemid! Olen kindel, et maavarade kasutus ja keskkonna kaitse tekitavad veel tuliseid vaidlusi, kui mitte sõjakoldeid, ''tuleviku'' riikide vahel. Juba tänasel päeval mängivad need teemad suurt rolli majanduses... või mängib majandus suurt tolli neis? Eks ta ole nii ühte kui teist.Ma võiks sellest päevi, kui mitte nädalaid teile rääkida, aga hetkel võtan kokku minu jaoks huvitavamad teemad. Eks ma täiustan neid edasipidi järgmiste postitustega!
Niisiis... energeetika! Arvatavasti tähtsaimat rolli mängiv faktor inimkonna ellujäämises! Iga päevaga kasutab inimene sadu hektareid rohkem maad ära ainult selleks, et vedada kaableid, rajada naftapuurtorne ja teisi energiaallikaid. Esimene naftapuur ehitati 1859-ndal aastal. Umbes 1950-ndast aastast on hakanud kütuse kasutus jõudsasti kasvama.
Nagu te kindlasti teate, nafta kui maavara tekib väga väga aeglaselt taim- ja loommassi lagunemisel. Te ei pruugi ette kujutada vist, kui palju 422 aasta jooksul võib tekkida seda toormaterjali kogu maismaa organismide ja ookeanite planktoni lagunemisest? Üsna palju! :P Kurb lugu on see, et 1997-nda aasta jooksul põletati nii suures koguses naftat ära! Rõhutan... see oli inimkonna vajadus 1997-ndal aastal! Kujutate ette, kui palju praegu kulutatakse? Päris magusalt palju! :)
Probleem on selles, et kasutades aina rohkem maad nafta puurimiseks, hävitab inimene sadade liikide elupaiku - jaa, arvate, et mida ma hakkan jälle ajama, igal pool üks ja sama jada, et liigid on ohus ja surevad. Küllap on teil õigus, aga tavaliselt ei tehta kuigi selgeks, miks see halb on, et liigid pidevalt kaovad. Kui kuskilt Madagaskarilt kaob üks konnaliik ära.. no mis siis sellest? Tõepoolest, see üks liik ei mängi kuigi suurt rolli globaalselt, aga mitmeid liike sureb igapäev! Iga liik on osa pikast toiduahelast, milles seisab ka inimene! Iga liigi kadudes on mingi teine liik sunnitud ümber kohanema, et ellu jääda, kuna tema söök on välja surnud. Juba varastest aegadest saati on looma- ja taimeriik pidanud kohanema uute tingimustega ja neil on see hästi välja tulnud, aga tänapäeval toimuvad muutused inimtegevuse tõttu nii kiiresti, et ükski liik ei suuda selle tempoga kaasas püsida! Eetilisest küljest vaadates, kuna inimene on võimsaim liik Maal, siis sellega on tal ka suur vastutus teiste liikide ees! Energeetika lahendus on roheline energia kindlasti! Aga sellel on veel kõvasti arenguruumi, et piisavalt effektiivne olla.
Põllumajandus on teine suur faktor, mille üle peaksid inimesed suurt mure tundma... esitan siinkohal k
aks pilti:
Ida-Austraalias on horisondist horisondini näha ainult põllumaid, millest jooksevad üle kilomeetreid pikad kastmismasinad! Ainult põllu niisutamise jaoks on maailmas kuivaks pumbatud mitmeid jõgesid ja järvi! Aafrika rahvad mäletavad oma enda elukogemusest jõgesid, mis kunagi põuaperioodil nirisesid veel mingil määral, aga praegu isegi niiskel ajal vaevu veel elumärke näitavad! Üha enam kasvava nõudluse pärast hävitavad inimesed tohutul hulgal metsi ja aasasid, mille asemele uus vili kasvama panna! - See on probleem, millele ei paista alternatiivseid lahendusi ka veel niipea tulevat, eriti arengumaades!
Aafrikas on inimesed juba mägedesse hakanud põlde rajama... otra külvatakse jube pooleteise kilomeetri kõrgusele, sest mujal pole enam ruumi. Sellega hävitatakse mägede taimkatte keskkonda... on kohti, kus on märgata 30 aastase perioodi jooksul, et taimkate on roninud mägedes 50 meetrit kõrgemale, kuna allpool pole sobivaid tingimusi enam. Kuna taimkate ronib aina üles poole, hävitab see samal ajal kõrgemal olevaid haruldasi ökosüsteeme, kellel pole võimalik enam kõrgemale ronida. . .
Aga mida teha? Inimkonna arvukus on pidevas kasvamises, seega on nõudlus suurenemas. Kuigi tegelikult pole probleem arvukuse suurenemises, vaid meie majandamises ja nõudluses! Kui kõik maailma rahvad tarbiksid sama palju kui keskmine ameeriklane, oleks meil juba praegu vaja kolme maakera, et ära toita inimkonna vajadusi! Üldiselt... see on asi, mis tuleks panna meie kõigi südamele... muidu kujuneb meist inimkonna ajaloo vihatuim põlvkond välja!
1 comment:
ma tahtsin üks päev kirjutada , et ootan huviga su uut sissekannet aga nagu ma näen, oled sa juba bloginud.
Su mõtteviis, oskus näha ja kirjeldada neid probleeme mis meid ümbritsevad ja millega me oleme seotud kuidagi moodi.
Jõudu ja jaksu sulle ( :::
Post a Comment